Lõng

Pitsikudumise niidist

A little bit of lace thread story. My gorgeous and long kept  Freccia 8 turned out not so perfect for knitting because it is a bit too heavy …
Read more …

Natuke pitsiniidi juttu. Tuli välja mu imeilus ja kauahoitud Freccia nr 8 läikega puuvill ei sobigi kootud linikute jaoks, sobib perfektselt hoopis heegeldatud liikute tegemiseks. Ma senini arvasin et kõik pärl-läikega puuvillniidid on ka linikute kudumiseks ilusad, Freccia oli esimene mis tõestab vastupidist. Et no tegelikult ega keegi ju ei keela sellest kududa, aga pitslinikud on siiski kõige ilusamad kui nad on pehmest pärlniidist. Freccia aga ei ole pehme, mis on muidugi heegeldustöö juures jälle plussiks.

Õige vanasti, nende kudumise kõrgajal kooti neid Saksamaal lausa peenikesest kunstsiidist. Eile harutasin pool kera linikut üles ja testisin heegelpinda, mis tõesti jääb ilus ja karge mitte lörts. Mul on Frecciat karbitäis ehk 500 gr ja ma nii ootasin et hakkan ükskord sellest kuduma mõnd ilusat mustrit. Hullu pole midagi, saab siis heegeladada temast midagi.

Kuna hetkel on isu puuvillpitsi kududa meeletult suur (muidugi siis kui üldse selleks aega kulutada ei tohiks), pean hakkama otsima kuidas osta 0.5 kiloste poolidena peent siidist pärl-puuvillniiti. Kui ühte linikusse kulub ca 500-600 gr siis neid 10gr ja 25 gr väikeseid kerasid ei tasu vast osta, muidu koosneb linik ainult sõlmedest. Igatahes hetkel olen suunanud pilgud Itaalia poole, kus sellist pehmemat puuvilla kunagi ammu müügil nägin ja meelde jätsin et kui kunagi taas pitslinikuid kuduma hakkan siis.

Continue reading

Kõik pole kuld mis särab

Tegelikult on ikka, kuldse lõnga väikesed praakkohad ei suutnud tuju lõplikult rikkuda. Lihtsalt õnnetul kombel selline kera sattunud ostes. Aga mis siis ikka – linik nagunii jääb omale kasutusse.

Nimelt jah – täitsa tõsi- vana suur armastus – kunstpits – sai varrastele kurval veebruarikuul et meelt ja mõtteid veidigi aidata. Nimeöt lahkus meil peres kaks 16 aastast koera….

Niisiis tagasi pitsi juurde.  Valged linikud on ju alati kõige ilusamad, aga kuldne sobib meie sisustusega kõige paremini ning lisaks ei pleegi nad kollakaks nagu valged. Maxi  kuldne heegelniit ja nr 2 Addi  ringvardad. Nende varraste kohta ei jagu mul ühtegi ilusat väljendit, pagana makaronid, väidetavalt veel maailmakuulus toodang, ei saanud poolt linikutki ära kududa kui juba parema käe varras soojas pihus väänlema hakkas ja sirbi kuju võttis, lisaks veel ka metalltosa lõpp pole kaldega vaid sirge. Puuvillniidist pitsi kududes on ikkagi kõige üle kõige vana hea teflonvarras mis on selleks õige kujuga.  Mul on need vanast ajast kahjuks otstest cm võrra lühemaks kootud aga igatahes pidas ikka üks par vähemalt 10 linikut vastu.

Vaatasin et Kl24.ee müüb Pony vardaid ja Pony teeb ka Millwardile, sinna ostma ma varsti siirdungi.

Linik sai muidu ilus, on valmis ja ootab  millal ma ta vormi venitan.

Hetkel juba mõtlen mida järgmiseks varrastele panna, kuigi omal pole 24 h seest tegelikult muidu vaba aega võtta kui ainult südametunnistuse piinadega.  Tahaks võtta kuu ajase puhkuse, sõita kuhugi hotelli ja lihtsalt kuu aega kududa, aga kahjuks see pole võimalik, nii et …..

Aga eks ma siia varsti panen liniku pildi. Seniks Ravelry link

Saaremaa lõng

Jupp aega mõtlesin et mida postituse pealkirjaks panna – saagu Saaremaa lõng sest sellest ka väike jutt.
Kui lastel käib jõuluvana kord aastas siis minul käib lõngavana ikka oma paar korda aastas.

Ta helistab mulle alati just sellel päeval kui mul on veidi kurvavõitu meel või muidu mõte jäänud otsima midagi head ja ilusat ja kõne tuleb tavaliselt hommikusel ajal: “Olen lõngamüüja leti ääres, milliseid lõngasid ja mis värve sa tahad?” kõlab telefonist.
“No tavalist 8/2 lõnga tahaks, valge on alati ilus soovida ja siis küsitakse telefonist et kas ma musta, sinist või halli või…. ka tahan. Ikka tahan ju! Uskumatu! Vahele kostab müüja pakkumine et vat see on kampsunilõng ja vat see on välismaa meriinoga segatud ja vat see…. Aga lasen oma heategijal ta pakkumised katkestada, ei soovi ma paksu “kampsunilõnga” vaid ikka 2/8, ja 1/8 numbrite järele valitut, ei soovi ma meriiinoga pehmendatud lõngu vaid ikka seda ehtsat meiemaist natuke karedat. Hea et seda veel on saada, sest nüüd ju vaid Raasiku tehas , mille lõnga ma kahjuks veel proovida ei ole saanudki.

Kuid kahel viimasel korral on minu armas lõngavana helistades teavitanud et müüa on Saaremaa lõng. Neid sai lausa osta suurte koonuste peal 1,5 kilo kaupa ja tegu pestud lõngaga, imeilus ja ühtlane lõng. Kahjuks midagi täpsemat sellest laadal müüjast ei tea.

Nädalavahetusel üllatas taas telefonikõne ja telefoni teel sai siis valitud roosasid toone ja ka mõned klassikalised.

Continue reading