Kõik pole kuld mis särab

Tegelikult on ikka, kuldse lõnga väikesed praakkohad ei suutnud tuju lõplikult rikkuda. Lihtsalt õnnetul kombel selline kera sattunud ostes. Aga mis siis ikka – linik nagunii jääb omale kasutusse.

Nimelt jah – täitsa tõsi- vana suur armastus – kunstpits – sai varrastele kurval veebruarikuul et meelt ja mõtteid veidigi aidata. Nimeöt lahkus meil peres kaks 16 aastast koera….

Niisiis tagasi pitsi juurde.  Valged linikud on ju alati kõige ilusamad, aga kuldne sobib meie sisustusega kõige paremini ning lisaks ei pleegi nad kollakaks nagu valged. Maxi  kuldne heegelniit ja nr 2 Addi  ringvardad. Nende varraste kohta ei jagu mul ühtegi ilusat väljendit, pagana makaronid, väidetavalt veel maailmakuulus toodang, ei saanud poolt linikutki ära kududa kui juba parema käe varras soojas pihus väänlema hakkas ja sirbi kuju võttis, lisaks veel ka metalltosa lõpp pole kaldega vaid sirge. Puuvillniidist pitsi kududes on ikkagi kõige üle kõige vana hea teflonvarras mis on selleks õige kujuga.  Mul on need vanast ajast kahjuks otstest cm võrra lühemaks kootud aga igatahes pidas ikka üks par vähemalt 10 linikut vastu.

Vaatasin et Kl24.ee müüb Pony vardaid ja Pony teeb ka Millwardile, sinna ostma ma varsti siirdungi.

Linik sai muidu ilus, on valmis ja ootab  millal ma ta vormi venitan.

Hetkel juba mõtlen mida järgmiseks varrastele panna, kuigi omal pole 24 h seest tegelikult muidu vaba aega võtta kui ainult südametunnistuse piinadega.  Tahaks võtta kuu ajase puhkuse, sõita kuhugi hotelli ja lihtsalt kuu aega kududa, aga kahjuks see pole võimalik, nii et …..

Aga eks ma siia varsti panen liniku pildi. Seniks Ravelry link

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Time limit is exhausted. Please reload the CAPTCHA.

Archive
June 2017
M T W T F S S
« Nov    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930