img_9718 Well, it took almost half of year since last posting. Knitting lace socks is such fun to make.

First three pairs:  for my 7 month old and 3,5 years old  granddaughters and for daughter are ready. I have no patterns, just let me lead by needles, simple lace, a bit different for each pair so it can not go boring.

Yarn is 100% Estonian wool 8/2  my most favorite of course for socks. I am sure I will do some more.  In case interested in to have a pair, also from other wools available, contact me for details.

Here is gallery of more photos:

Continue reading

How that amount of  stuff  waiting for blocking happened? Two knitted tablecloths, both Nieblings and one is very large oval shaped. Wondering how I should block it? 

Then about 6 shawls: few  three Haapsalu shawls, one large triangular, one new design, one plus size Garbo and handful of mittens and few pair of socks.

No secret that I do not like the blocking,  must get extra spirit to get it done or wait till blocking fairy comes by ;)

Maybe while I knit some more and then  blocking them all,   heh :)

 

 

2014-05-10Boy, can it be so cold in May !!!

I know normal people go and heat house, I  knitted computer fingerless wrist warmers and now let the homepage updates begin!

 

PS Selline tunne on et hakkaks kindaid ja sokke kuduma kuigi on kevad

A little bit of lace thread story. My gorgeous and long kept  Freccia 8 turned out not so perfect for knitting because it is a bit too heavy …
Read more …

Natuke pitsiniidi juttu. Tuli välja mu imeilus ja kauahoitud Freccia nr 8 läikega puuvill ei sobigi kootud linikute jaoks, sobib perfektselt hoopis heegeldatud liikute tegemiseks. Ma senini arvasin et kõik pärl-läikega puuvillniidid on ka linikute kudumiseks ilusad, Freccia oli esimene mis tõestab vastupidist. Et no tegelikult ega keegi ju ei keela sellest kududa, aga pitslinikud on siiski kõige ilusamad kui nad on pehmest pärlniidist. Freccia aga ei ole pehme, mis on muidugi heegeldustöö juures jälle plussiks.

Õige vanasti, nende kudumise kõrgajal kooti neid Saksamaal lausa peenikesest kunstsiidist. Eile harutasin pool kera linikut üles ja testisin heegelpinda, mis tõesti jääb ilus ja karge mitte lörts. Mul on Frecciat karbitäis ehk 500 gr ja ma nii ootasin et hakkan ükskord sellest kuduma mõnd ilusat mustrit. Hullu pole midagi, saab siis heegeladada temast midagi.

Kuna hetkel on isu puuvillpitsi kududa meeletult suur (muidugi siis kui üldse selleks aega kulutada ei tohiks), pean hakkama otsima kuidas osta 0.5 kiloste poolidena peent siidist pärl-puuvillniiti. Kui ühte linikusse kulub ca 500-600 gr siis neid 10gr ja 25 gr väikeseid kerasid ei tasu vast osta, muidu koosneb linik ainult sõlmedest. Igatahes hetkel olen suunanud pilgud Itaalia poole, kus sellist pehmemat puuvilla kunagi ammu müügil nägin ja meelde jätsin et kui kunagi taas pitslinikuid kuduma hakkan siis.

Continue reading

Tegelikult on ikka, kuldse lõnga väikesed praakkohad ei suutnud tuju lõplikult rikkuda. Lihtsalt õnnetul kombel selline kera sattunud ostes. Aga mis siis ikka – linik nagunii jääb omale kasutusse.

Nimelt jah – täitsa tõsi- vana suur armastus – kunstpits – sai varrastele kurval veebruarikuul et meelt ja mõtteid veidigi aidata. Nimeöt lahkus meil peres kaks 16 aastast koera….

Niisiis tagasi pitsi juurde.  Valged linikud on ju alati kõige ilusamad, aga kuldne sobib meie sisustusega kõige paremini ning lisaks ei pleegi nad kollakaks nagu valged. Maxi  kuldne heegelniit ja nr 2 Addi  ringvardad. Nende varraste kohta ei jagu mul ühtegi ilusat väljendit, pagana makaronid, väidetavalt veel maailmakuulus toodang, ei saanud poolt linikutki ära kududa kui juba parema käe varras soojas pihus väänlema hakkas ja sirbi kuju võttis, lisaks veel ka metalltosa lõpp pole kaldega vaid sirge. Puuvillniidist pitsi kududes on ikkagi kõige üle kõige vana hea teflonvarras mis on selleks õige kujuga.  Mul on need vanast ajast kahjuks otstest cm võrra lühemaks kootud aga igatahes pidas ikka üks par vähemalt 10 linikut vastu.

Vaatasin et Kl24.ee müüb Pony vardaid ja Pony teeb ka Millwardile, sinna ostma ma varsti siirdungi.

Linik sai muidu ilus, on valmis ja ootab  millal ma ta vormi venitan.

Hetkel juba mõtlen mida järgmiseks varrastele panna, kuigi omal pole 24 h seest tegelikult muidu vaba aega võtta kui ainult südametunnistuse piinadega.  Tahaks võtta kuu ajase puhkuse, sõita kuhugi hotelli ja lihtsalt kuu aega kududa, aga kahjuks see pole võimalik, nii et …..

Aga eks ma siia varsti panen liniku pildi. Seniks Ravelry link

Hakkas silma Paistu kiri, mis sarnane ühe Halliste  kirjaga mida varem ka kudunud olen, kuid siiski natuke erinev. Lõngaks Saaremaa must ning helehall, mis pole ühetaoline vaid oleks nagu natuke meleeritud ehk kahest eri värvi kiust koosnev.
Vardad 1,5 mm, kinnas on käesuurusele 8-9 cm, ehk et keskmisele suurusele, käes hea mugav.
Lasen piltidel edasi jutustada, kuna aeg hakkab märku andma et kiire kiire ootamas ja veel on mul 1 paar siia üles panna.
Kui need kindad kellegile silma jäid ja tahaks neid omale saada,s iis palun julgesti ühendust võtta 

 

 

Continue reading

Ja edasi tuleb kirikindaid, ikka ainult kirikindaid!
Isegi suvel ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sisuliselt varastasin aega iseenda tagant koos süütunde ja kõige muu selle juurde kuuluva ahastusega. Kuidas tahaks et ööpäevas oleks näiteks 36 tundi! Ja elu ona ka nii lühike, kulub nii kiiresti käest,  ei saa mina aru inimestest kelle on näiteks igav?

Mina tahaksin iga päev teha paljusid asju mille jaoks pole 12 tunni jooksul aega ega võimalust olnud, kuidas oleks kui iga päev oleks näiteks kasvõi 6 tundigi lisaaega lihtsalt kudumiseks?
Võib olla mõnel muul galaktikal oleks see ehk võimalik :D

 

 

Continue reading

Tegin endale väikese sünnipäevakingituse raaamatu näol, mida pikka aega lootsin oma käsitööraamatute riiulisse saada. Ma ei osta käsitöö raamatuid tihti, aga ostan alati kui tegu on hea ja ehtsa Eesti asjaga ja nii lisanduski Haapsalu salli, Haapsalu rätiku, Muhu ja Kihnu raamatutele ning Aino Praakli kirjaraamatutele nüüd ka Kristi Jõeste “Kirjatud teekond”

Mulle väga meeldib tema stiilipuhas looming ja ehtsa hea Eesti rahvusliku kindakunsti traditsioonile truuks jäämine ning hea värvitaju. Sellest raamatust ei leia Petseri kirikindaid Muhu kiperroosaga või Pärnumaale omase pitsirandmega, ega ammugi mitte Kihnu kindaid kollastes ja rohelistes toonides. Tegu on ehtsa ja ilusaga ja ka autori oma looming, rahvuslikest kinnastest inspireeritu, on stiilipuhas käsitöökunst.

Väga meeldisid ka “kirjatud” jutud selles raamatus.  Üks kena ja väärt raamat, mitte ühtegi kriitikapoegagi ei suuda välja tirida, muljed ainult ülivõrretes  :)

1 2 3 8

Archive

June 2022
M T W T F S S
« Nov    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930