Tegin endale väikese sünnipäevakingituse raaamatu näol, mida pikka aega lootsin oma käsitööraamatute riiulisse saada. Ma ei osta käsitöö raamatuid tihti, aga ostan alati kui tegu on hea ja ehtsa Eesti asjaga ja nii lisanduski Haapsalu salli, Haapsalu rätiku, Muhu ja Kihnu raamatutele ning Aino Praakli kirjaraamatutele nüüd ka Kristi Jõeste “Kirjatud teekond”
Mulle väga meeldib tema stiilipuhas looming ja ehtsa hea Eesti rahvusliku kindakunsti traditsioonile truuks jäämine ning hea värvitaju. Sellest raamatust ei leia Petseri kirikindaid Muhu kiperroosaga või Pärnumaale omase pitsirandmega, ega ammugi mitte Kihnu kindaid kollastes ja rohelistes toonides. Tegu on ehtsa ja ilusaga ja ka autori oma looming, rahvuslikest kinnastest inspireeritu, on stiilipuhas käsitöökunst.
Väga meeldisid ka “kirjatud” jutud selles raamatus. Üks kena ja väärt raamat, mitte ühtegi kriitikapoegagi ei suuda välja tirida, muljed ainult ülivõrretes :)
Leave a Reply