KÄSITÖÖJUTTU
Pitsikudumise niidist
A little bit of lace thread story. My gorgeous and long kept Freccia 8 turned out not so perfect for knitting because it is a bit too heavy …
Read more …
Natuke pitsiniidi juttu. Tuli välja mu imeilus ja kauahoitud Freccia nr 8 läikega puuvill ei sobigi kootud linikute jaoks, sobib perfektselt hoopis heegeldatud liikute tegemiseks. Ma senini arvasin et kõik pärl-läikega puuvillniidid on ka linikute kudumiseks ilusad, Freccia oli esimene mis tõestab vastupidist. Et no tegelikult ega keegi ju ei keela sellest kududa, aga pitslinikud on siiski kõige ilusamad kui nad on pehmest pärlniidist. Freccia aga ei ole pehme, mis on muidugi heegeldustöö juures jälle plussiks.
Õige vanasti, nende kudumise kõrgajal kooti neid Saksamaal lausa peenikesest kunstsiidist. Eile harutasin pool kera linikut üles ja testisin heegelpinda, mis tõesti jääb ilus ja karge mitte lörts. Mul on Frecciat karbitäis ehk 500 gr ja ma nii ootasin et hakkan ükskord sellest kuduma mõnd ilusat mustrit. Hullu pole midagi, saab siis heegeladada temast midagi.
Kuna hetkel on isu puuvillpitsi kududa meeletult suur (muidugi siis kui üldse selleks aega kulutada ei tohiks), pean hakkama otsima kuidas osta 0.5 kiloste poolidena peent siidist pärl-puuvillniiti. Kui ühte linikusse kulub ca 500-600 gr siis neid 10gr ja 25 gr väikeseid kerasid ei tasu vast osta, muidu koosneb linik ainult sõlmedest. Igatahes hetkel olen suunanud pilgud Itaalia poole, kus sellist pehmemat puuvilla kunagi ammu müügil nägin ja meelde jätsin et kui kunagi taas pitslinikuid kuduma hakkan siis.
Kõik pole kuld mis särab
Tegelikult on ikka, kuldse lõnga väikesed praakkohad ei suutnud tuju lõplikult rikkuda. Lihtsalt õnnetul kombel selline kera sattunud ostes. Aga mis siis ikka – linik nagunii jääb omale kasutusse.
Nimelt jah – täitsa tõsi- vana suur armastus – kunstpits – sai varrastele kurval veebruarikuul et meelt ja mõtteid veidigi aidata. Nimeöt lahkus meil peres kaks 16 aastast koera….
Niisiis tagasi pitsi juurde. Valged linikud on ju alati kõige ilusamad, aga kuldne sobib meie sisustusega kõige paremini ning lisaks ei pleegi nad kollakaks nagu valged. Maxi kuldne heegelniit ja nr 2 Addi ringvardad. Nende varraste kohta ei jagu mul ühtegi ilusat väljendit, pagana makaronid, väidetavalt veel maailmakuulus toodang, ei saanud poolt linikutki ära kududa kui juba parema käe varras soojas pihus väänlema hakkas ja sirbi kuju võttis, lisaks veel ka metalltosa lõpp pole kaldega vaid sirge. Puuvillniidist pitsi kududes on ikkagi kõige üle kõige vana hea teflonvarras mis on selleks õige kujuga. Mul on need vanast ajast kahjuks otstest cm võrra lühemaks kootud aga igatahes pidas ikka üks par vähemalt 10 linikut vastu.
Vaatasin et Kl24.ee müüb Pony vardaid ja Pony teeb ka Millwardile, sinna ostma ma varsti siirdungi.
Linik sai muidu ilus, on valmis ja ootab millal ma ta vormi venitan.
Hetkel juba mõtlen mida järgmiseks varrastele panna, kuigi omal pole 24 h seest tegelikult muidu vaba aega võtta kui ainult südametunnistuse piinadega. Tahaks võtta kuu ajase puhkuse, sõita kuhugi hotelli ja lihtsalt kuu aega kududa, aga kahjuks see pole võimalik, nii et …..
Aga eks ma siia varsti panen liniku pildi. Seniks Ravelry link
Suur kindaraamat
Eile tuli postiga. Lõpuks ostsin ära sest mine sa tea, selle valdkonna raamatutega on nii et ühel hetkel on läbi müüdud ja kindaraamtaul on minu riiulis alati ruumi. Reedel tellisin ja laupäeval oli juba poepostis, kätte sain alles pühapäeva õhtul. Uskumatult kiire toimetus.
Raamat on muidugi ilus ja ka paks. Paks ja ilus :)
Mustrid on selged ja loetavad. Ekstra kiitus minu poolt et on kasutatud õigeid Eesti tingmärke, ilus kohe vaadata. Ühe väikse märkuse ikka ütlen ka, nimelt mõned randmekirjad, pitsilised, oleks võinud olla skeemina kinda all, see poleks rohkem võtnud kui paar reakest/kirjakorda tingmärkidega skeemi. Aga noh mina saan hakkama selleta ka. Vaatab siis et millal mul jagub nahaalsust muid tegemisi kõrvale jätta ja kindakudumine käsile võtta.
Greta Garbo
Posting this so I’ve get “mark down”. I have lovely burgundy/wildberry colored 2/16 wool and I have been thinking that I would want to knit shawl to myself. Choosing patterns I thought Great Garbo would look great on this. But then unfortunately found out it impossible to knit with my favourite KnitPro as dark yarn plus dark needles made it quite a impossible. Well, to the internet shopping of course and finally got very nice one point short bamboos from UK (I am updating this info here a bit later) and now the shawl is ready. I must decide about what kind of edge I want or if I want it sew into poncho and add feathers.
Photo after I get it blocked. Stay tuned.
Overlok sai katuse
Lõpuks sain tehtud midagi mille tegemiseks ikka aastaid kulunud – tegelikult muidugi ainult ca 15 minutit kulus aga mõttest teoni oleks ikka 5 aastat ära läinud;)
Nimelt mu overloki originaalkate oli suht pehmest läbipaistvast kilest ja aastatega oma tolmukatte ülesannet kulumise tõttu enam ei ilmutanud. Janome õmblusmasinal aga on kenast valgest kunstnahast kate mis on tõesti hea ja toekas – tahtsin overlokile samasugust.
Mõeldud tehtud, käärid kätte ja sai välja lõigatud samasugune kuid overokile, erinevalt originaalist tegin ta sellise et niidid võivad jääda koos niidihoidikuga katte alla.
Teist pilti ei tohiks tegelikult näidatagi, aga näitan ikka. Ilmselt pole vihjet vaja et ma kohe kohe õmblemiselaine peale end ringi seadistan, ainult paar kuud “käsitööpuhkeaega” veel ees mul ongi, kui midagi põnevat valmib siis ehk jagan ka siin.
Paar uut raamatut
Sügisesse mahtus veel ka väikene endale tehtud sünnipäevakingitus kolme raamatu näol. Paari sõnaga siis muljetan natuke ka. Muhu linnud on armas pisike raamat milles on valik linnumustreid kohe võtta ei pea hakkama eri allikatest otsima.
Köitev kõitmine on raamat mida olin ammu tahtnud osta kuna ainuke raamatuköitmise kursus on senini jäänudki ajapuudusel ainukesesks ja selles raamatus on väga selged juhised ja kirjeldused eri tehnikate kohta. Lähiajal plaanis ka ammu ammu ammu plaanis olnud köitmise tööd käsile võtta
Nii, ja viimaseks Lihula lilltikand ja meistrid. Kui ma seda raamatut Apollos nägin siis tundus ta mulle samas suurus ja kaalusarjas Muhu ja Haapsalu käsitööraamatutega.
Kui raamat postiga tuli tundsin muidugi natuke pettumust kuna selles formaadis ei tule piltidelt vaipade ilu välja ning mõni tikandimotiiv oleks ikka ka võinud olla. Kui aga raamatu läbi lugesin, siis sai mõista et tegelikult on see kuldaväärt ettevõtmine et selleteemaline raamat ilmunud on ja sedasi ka ajas edasi kanduvad need tikandid.
Heegelduslainel
Terve sügise olen olnud heegelduslainel, muidu on meil meie pere ühise hobi jaoks hoopis teine kodulehekülg aga kuna pole pikka aega heegelnõela käest saanud siis jätan ka siia väikese jälje snoodide heegeldamisest. Snood on siis selline asi millel kahjuks eestikeelset vastet pole leidunud, toru või müts kõlaks kuidagi tobedalt.
Tegu on igati praktilise abivahendiga mis afgaani hurda ilusaid pikki kõrvakarvu puhtana hoiab et need maad nuuskides poriloigus ei vedelekks, või koos toiduga suus ära mätsutatud ei saaks.
Snoodil on suht palju nõudeid et ta üks hea snood oleks, pea- ja kaelaümbermõõt peab olema selline et ta peast maha ei vajuks ja samas et ka ei sooniks ega häiriks. materjaliks sobib ainult puuvill, idamaise koeratõu juurde käib muidugi alati natuke kulda ja karda. ja muidugi tehakse snoode ka kangast. Samuti eelistatavalt looduslikust materjalist, või siidisest. Sünteetilised materjalid tekitavad staatilisust.
Lume ootuses – Snowflakes in mind
Siin siis minu pooleliolev kindapaar, mis jäi pooleli juba rohkem kui aasta tagasi kui avastasin et must lõng värvi andis ja tuju ära viis.
See kinnas on küll tumesinisega kuid motivatsioon valmis kududa kadus sest kogu aeg mõtlesin et pärast viska nagunii minema jälle kui värvi annab.
Muster on NN 1966 aasta lehelt. Ja võibolla oleks pidanud ka punast kuhugi natuke poetama, aga mul oli sinivalge tuju.
Mustrit kohandasin natuke ringi ka. Võibolla kui seda pilti siin tükk aega vaatan siis tuleb isu ära lõpetada;)
Vardad on mu lemmikvardad, kümnete paaride peale ka pole paindunud mitte üks mill;) Prym 1,5 mm
Mustrit jagan siis kui kindad valmis.
Here is my mittens I started more than year ago but lost all the motivation because of yarns not color resistant as it felt so nonsense