Sall ise valmis juba augustis ja oli ka ainus pits mille sel kuul tegin kuna muud kõike kuhjus igapäevaellu nii palju…

Pildistamisega tekkis täitsa mure kohe sest kord ei olnud kes salli oma õlul näitaks ja teinekord polnud pildistajal aega. Leidsin kena modelli – aitäh Sulle Evelyn! Nagu öeldakse – tahtsin parimat aga välja kukkus nagu alati siis kui kaameraga toimetan mina… Suutsin kenad pihlakapuu all tehtud pildid teha sellisena et sall oli kui ebaterav valge laik- pitsisalliks oli raske pidada, pigem nagu vilditud paistis. Ei aidanud suurt ka fototöötlus- mis untus see untsus. Täna läks aga sall oma uude koju ja omanik oli lahkelt nõus salliga poseerima, vähemalt on nüüd olemas pildid ka mustristruktuurist ja õhulisusest. Neid pilte ma ilma omaniku loata siia üles panema ei hakka, kui luba saadud siis…

Aga pilte on siiski! Nii nagu eluski- üllatused on selle jaoks et üllatada sind just siis kui seda kõige vähem ootad! Sall sai pildistatud teel uue omaniku juurde, kuna abikaasal oli kaamera kaasas ja juhuslikult oli tütar nõus kihku kähku modelliks olema siis valmisidki kiirkaadrid! Aitäh Teile taas kord!

Küll tuli pikk jutt! Aga mulle just hiljuti keegi ütles et käsitööjuttu nagu polegi siin üldse enam, ainult retseptid, niisiis… ja pilte panen ka seekord hästi palju, Haapsalu sall lihtsalt on üks minu suuri pitsilemmikuid ja antud salli puhul on tegu ka minu enda kokkupandud pitsimustriga, mis lihtsalt väga tahtis paberile ja salliks saada.

Continue reading →